Lp Be Free
Teie: 10. november 2008
Meie: 28. november 2008 nr 232
Vastuseks 11.10.2008.a. esitatud küsimustele:
Õpetajate tööaeg on sätestatud Vabariigi Valitsuse 19.juuli 2001.a. määrusega nr 236. Kusjuures Õpetajate tööaeg on sätestatud Töö-ja puhkeaja seaduse JA nimetatud määrusega.
Eesti Haridustöötajate Liidu poolt läbiviidud uuring ning selle järeldused õpetajate tööajanormi kohta võivad olla aluseks haridus-ja teadusministri poolt koordineeritavate poliitikate kavandamisel. Teadaolevalt ei ole täna hariduspoliitikas päevakorras õpetajate tööajanormi vähendamine.
Õpetajate puhkuse kestus on 56 kalendripäeva, mis antakse ühes osas suvevaheajal. Ülejäänud koolivaheajad on õpetajale tööaeg. Selle aja eest makstakse õpetajale palka ning ta on kohustatud vastavalt Töölepingu seadusele tegema tööandjale tööd. 35 tunnine üldtööajanorm võrreldes üldlevinud 40 tunnise tööajanormiga tähendab seda, et õpetaja töötab lühendatud tööajaga. Ka lühendatud tööajaga töötaja viibib töötegemise ajal tööandja ruumides, kui töölepingus pole kokku lepitud teisiti.
Vahetud õppe-kasvatustöö tunnid näitavad üldtööaja sees antavaid ainetunde. Täiskohaga töötava põhikooli ja gümnaasiumi klassiõpetaja ja aineõpetaja koormus nädalas on 18-24 tundi. Soovitan lugeda juhtkonnal määrusi... Selles eelpoolnimetatud määruses on konkreetselt §2 lg 4 "gümnaasiumi (sh gümnaasiumi, mille juures on põhikooli klasse ning põhikooli ja gümnaasiumi, mis tegutsevad ühe asutusena) aineõpetajal 18-22 tundi nädalas;". Mis aega meie juhtkond küll kinni on jäänud?
Koolivaheaegadel õppetööd ei toimu, küll aga kehtib sellel ajal õpetajatele üldtööaeg, mille ajal on töötaja tööandja käsutuses.
Töö sügisesel koolivaheajal oli planeeritud viisil, mis võimaldas õpetajatel töötada nii individuaalseid vajadusi arvestades ( näiteks töötada kodus kahel päeval viiest ), kui tagas ka tööandjale võimaluse rakendada töötajaid organisatsiooni huvides ja viia läbi tööalaseid koolitusi. Koolituse eest tasus tööandja, õpetajatel kehtis sellel ajal üldtööaeg ( kuni 7 tundi päevas) , mille eest maksti palka. Nädalast üldtööajanormi sügisene töönädal ei ületanud.
Töötajate koolitusvajaduse hindamine on eelkõige tööandja ülesanne. Tööalane koolitus on selline koolitus, mille näeb ette ja mille eest tasub tööandja. Kooli kui organisatsiooni arengu tagamiseks on võimalik läbi viia nii individuaalseid ( arvestades üksikisiku vajadusi) kui ka ühiskoolitusi, mis arvestavad personali vajadusi tervikuna. Taaskord- selle vajaduse hindab ennekõike tööandja.
Personali ühiskoolitustel on töötajate enesetäiendamise kõrval täita ka teine oluline roll, nimelt annavad ühisüritused võimaluse töötajate omavaheliseks suhtlemiseks ja infovahetuseks, mida kahjuks tavalisel kooliveerandil õppetöö kõrvalt väheseks jääb.
Juhul, kui töötaja otsustab aga iseseisvalt osaleda mõnel enesetäienduskoolitusel, mis pole eelnevalt tööandjaga kokku lepitud ning mis ei tulene otseselt õpetajate kvalifikatsiooninõuete täitmise kohustusest, lasub töötajal selle koolituse eest tasumise kohustus, sest seadus tööandjat siin ei kohusta. Ka juhul, kui selline koolitus on tasuta ja toimub tööajast, vajab töötaja sellel osalemiseks tööandja luba.
Mis puudutab küsimust analüüsist Sinu personaalse koolitusvajaduse kohta, siis selle parimaks tõenduseks on mulle Sinu poolt 27.10.2008.a. saadetud kiri. Vastused selles sisalduvatele küsimustele olid esitatud just 31.10.2008.a.toimunud koolitusel, millest Sa kahjuks puudusid.
Lugupidamisega
Ivo Tupits
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar