Käes on selle aasta viimased päevad. On vist aeg hakata mingisuguseid kokkuvõtteid tegema. Kas see on olnud hea või halb aasta, õnnelik või õnnetu, töine või rahulik? Kui lõpust alustada, siis on see aasta olnud pigem ikka töine; nagu ka eelmine ja üle-eelmine ja nii edasi ja edasi ja edasi... Praegusel segasel ajal on ju lausa rõõm, et on hommikul vaja tõusta ja tööle minna ning iga kuu lõpus on ka põhjust palgapäeva oodata. Jah, ajad on segased. Seda suurem on rõõm, et mina saan teha tööd, mida ma armastan. No ehk ei ole see tunne mitte iga kell ja igal ajahetkel just armastus, aga suures plaanis ikkagi. Rõõm on sellestki, et olen seda maailma parimat tööd saanud teha juba 14 aastat! Ei, ma ei öelnud seda irooniaga. Küllap mõnel teisel päeval aastas tunduks see mulle endalegi mõnitamisena, aga sügaval südames on see minu jaoks siiski maailma parim töö.
Õnnega on asjad natuke keerulisemad kui tööga, sest mis on üldse õnn? Õnnetuse puudumine? Või müstiline "liblikad-kõhus" tunne kui armsaga teineteisele otsa vaatate? Või hoopis midagi muud? Äkki õnn ongi see, et hommikul ärgates on sul töö ja et sul on oma kodu, kus ärgata? Ja lähedaste inimestega kõik korras. See viimane on küll üks õnne vältimatuid eeldusi. Olen sel aastal, eriti aasta lõpus, mitu korda mõelnud, et minu vanemad olid meie seltskonna vanimad..., aga õnneks on nendega veel kõik enam-vähem korras, seevastu Marge ja Meelis on matnud juba ema, Tarmo isa ja Riina koguni venna. Mul on hästi läinud!
Mis aasta see 2008 siis ikkagi on olnud? Armastuse aasta? Sellepärast, et leidsin Armastuse? Mitte küll oma südamest vaid Sinu sõnadest (sest Sinu südame kohta ei oska ma ju midagi öelda). Ma ei tea. Ma ei tea, mis kogu sellest asjast üldse saab... Ainult aeg teab vastuseid. Natuke hirmutav minu enda jaoks on see, et ma olen lasknud asjadel pisut omasoodu areneda jäädes ise nagu kõrvaltvaatajaks, püüdes toimuvat analüüsida ehk liigagi palju. Kas sellest tuleb midagi? Ja kui palju see haiget teeb, kui see lõpeb? Sest lõpeb see nagunii, sellest pole pääsu - selles suhtes ei ole võimalik happily ever after. Aga las suur kohtunik AEG annab arutust.
Igatahes, Head Vana Aasta lõppu kõigile!
Õnnega on asjad natuke keerulisemad kui tööga, sest mis on üldse õnn? Õnnetuse puudumine? Või müstiline "liblikad-kõhus" tunne kui armsaga teineteisele otsa vaatate? Või hoopis midagi muud? Äkki õnn ongi see, et hommikul ärgates on sul töö ja et sul on oma kodu, kus ärgata? Ja lähedaste inimestega kõik korras. See viimane on küll üks õnne vältimatuid eeldusi. Olen sel aastal, eriti aasta lõpus, mitu korda mõelnud, et minu vanemad olid meie seltskonna vanimad..., aga õnneks on nendega veel kõik enam-vähem korras, seevastu Marge ja Meelis on matnud juba ema, Tarmo isa ja Riina koguni venna. Mul on hästi läinud!
Mis aasta see 2008 siis ikkagi on olnud? Armastuse aasta? Sellepärast, et leidsin Armastuse? Mitte küll oma südamest vaid Sinu sõnadest (sest Sinu südame kohta ei oska ma ju midagi öelda). Ma ei tea. Ma ei tea, mis kogu sellest asjast üldse saab... Ainult aeg teab vastuseid. Natuke hirmutav minu enda jaoks on see, et ma olen lasknud asjadel pisut omasoodu areneda jäädes ise nagu kõrvaltvaatajaks, püüdes toimuvat analüüsida ehk liigagi palju. Kas sellest tuleb midagi? Ja kui palju see haiget teeb, kui see lõpeb? Sest lõpeb see nagunii, sellest pole pääsu - selles suhtes ei ole võimalik happily ever after. Aga las suur kohtunik AEG annab arutust.
Igatahes, Head Vana Aasta lõppu kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar