Vaevalt sain ma teisipäeval M.-ga rääkida angiinist, mida tal enam pole just kuigi kerge hankida kurgumandlite puudumise tõttu ja õega antibiootikumiravi kõrvalmõjudest (mille peale ma vä
itsin,
et ükskõik mis, aga ei taha antibiootikume), kui teisipäeva öösel vastu kolmapäeva tundsin, et kurk jäi paremalt poolt valusaks. Võtsin muidugi kohe meetmed tarvitusele manustades nii astelpaju-saialilleõli kurku pritsituna kui ka Decatyleni imemismeetodil. Nooh... kasu sellest oli
täpselt nii palju, et paremalt poolt kurk enam nii valus ei olnud, aga eile hommikuks oli vasak kurgumandel täiega üles paistetanud ja kogu kupatus nägi ikka väga halb välja. Panin endale diagnoosi - angiinilaadne haigestumine, sest päris angiini sümptomitest oli puudu palavik. No mida pole, seda pole. Helistasin perearstile ja kurtsin oma muret, mispeale käsutas ta mu kohe vastuvõtule. No läksin siis. Erilist tunglemist ei paistnud perearsti ukse taga küll olevat, suurema osa ajast siblis nimetet tegelane üldse mööda tervisekeskuse teisi ruume ringi, aga see on kõrvaline jutt. No niipea kui perearst oli mu kurku vaadanud väitis ta mulle, et küllap mul on palavik ka - sellise angiiniga lihtsalt peab palavik olema. No kust ma võtan talle selle palaviku, kui seda pole. Ta vaatas mind kahtlustavalt ja hakkas pinnima, et kas ma olen äkki palaviku mingite rohtudega maha võtnud. No tuleb tõde tunnistada, et kolmapäeva ja neljapäeva jooksul ma tõepoolest niristasin sisse endale ühe lahustuva Efferalgani ja ühe misiganes HotRemi pulbri - lihtsalt enesetunde parandamiseks, aga mul polnud ju enne nende manustamist ka palavikku. Teine perearstis kahtlus äratav asjaolu oli see, et ma ei tahtnud haiguslehte. Kartis vist, et ma hoolimata tema keelust hiilin ikka salaja tööle. Aga ma lihtsalt leidsin, et pole ju mõtet haiguslehte võtta, kui reede oli nagunii juba peaaegu möödas, kohe nädalavahetus ja uuel nädalal seisneb kogu tööalane tegevus Meresuu SPA külastuses esmaspäeval. No kui see ära jääb, siis ma ka sellesse ei sure ju. Enne kui ma perearsti juurest jooksu sain, avastas medõde, et ma pole ikka veel käinud verd andmas ja neil puuduvad andmed minu kolesteroolitaseme kohta. Kuna ma hommikul söönud ei olnud, siis õngitses ta kapist sellise pisikese aparaadi (midagi glükomeetri taolist) ja torkas mu sõrme auklikuks, purtsutas mu vere mingile ribale ja lasi masinal mu kolesterooli ära mõõta. Igatahes pean ma ütlema, et kolesterool on medõe sõnul ideaalne ning parem ei
saakski olla. :)
Nüüd ma olen siis teist päeva antibiootikumiravil ja enesetunde järgi võib arvata, et see medikament teeb baktereid tappes oma tööd täitsa edukalt. Noh, neelamine on vasakult poolt veel vaa-aa-l-uuu-s, aga mandel on nagu väiksemaks tagasi tõmmanud. Lootust on, et ehk homme on veel parem.
Helistasin M.-le ja selgus, et tal oli õnnestunud endale palavik hankida - nii me siis põeme siin niimoodi mõlemad.
et ükskõik mis, aga ei taha antibiootikume), kui teisipäeva öösel vastu kolmapäeva tundsin, et kurk jäi paremalt poolt valusaks. Võtsin muidugi kohe meetmed tarvitusele manustades nii astelpaju-saialilleõli kurku pritsituna kui ka Decatyleni imemismeetodil. Nooh... kasu sellest oli
täpselt nii palju, et paremalt poolt kurk enam nii valus ei olnud, aga eile hommikuks oli vasak kurgumandel täiega üles paistetanud ja kogu kupatus nägi ikka väga halb välja. Panin endale diagnoosi - angiinilaadne haigestumine, sest päris angiini sümptomitest oli puudu palavik. No mida pole, seda pole. Helistasin perearstile ja kurtsin oma muret, mispeale käsutas ta mu kohe vastuvõtule. No läksin siis. Erilist tunglemist ei paistnud perearsti ukse taga küll olevat, suurema osa ajast siblis nimetet tegelane üldse mööda tervisekeskuse teisi ruume ringi, aga see on kõrvaline jutt. No niipea kui perearst oli mu kurku vaadanud väitis ta mulle, et küllap mul on palavik ka - sellise angiiniga lihtsalt peab palavik olema. No kust ma võtan talle selle palaviku, kui seda pole. Ta vaatas mind kahtlustavalt ja hakkas pinnima, et kas ma olen äkki palaviku mingite rohtudega maha võtnud. No tuleb tõde tunnistada, et kolmapäeva ja neljapäeva jooksul ma tõepoolest niristasin sisse endale ühe lahustuva Efferalgani ja ühe misiganes HotRemi pulbri - lihtsalt enesetunde parandamiseks, aga mul polnud ju enne nende manustamist ka palavikku. Teine perearstis kahtlus äratav asjaolu oli see, et ma ei tahtnud haiguslehte. Kartis vist, et ma hoolimata tema keelust hiilin ikka salaja tööle. Aga ma lihtsalt leidsin, et pole ju mõtet haiguslehte võtta, kui reede oli nagunii juba peaaegu möödas, kohe nädalavahetus ja uuel nädalal seisneb kogu tööalane tegevus Meresuu SPA külastuses esmaspäeval. No kui see ära jääb, siis ma ka sellesse ei sure ju. Enne kui ma perearsti juurest jooksu sain, avastas medõde, et ma pole ikka veel käinud verd andmas ja neil puuduvad andmed minu kolesteroolitaseme kohta. Kuna ma hommikul söönud ei olnud, siis õngitses ta kapist sellise pisikese aparaadi (midagi glükomeetri taolist) ja torkas mu sõrme auklikuks, purtsutas mu vere mingile ribale ja lasi masinal mu kolesterooli ära mõõta. Igatahes pean ma ütlema, et kolesterool on medõe sõnul ideaalne ning parem ei
saakski olla. :)
Nüüd ma olen siis teist päeva antibiootikumiravil ja enesetunde järgi võib arvata, et see medikament teeb baktereid tappes oma tööd täitsa edukalt. Noh, neelamine on vasakult poolt veel vaa-aa-l-uuu-s, aga mandel on nagu väiksemaks tagasi tõmmanud. Lootust on, et ehk homme on veel parem.
Helistasin M.-le ja selgus, et tal oli õnnestunud endale palavik hankida - nii me siis põeme siin niimoodi mõlemad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar