Vaikus

Kui seal kusagil Internetiavarustes on keegi, kes aeg-ajalt mu blogisse pilku heidab, siis on ta kindlasti tähele pannud siin juba tükimat aega haigutavat vaikust. No on vaikus jah... Vaikelu sooja novembrialguse, udu ja tööga.
Nii kiire on kogu aeg, et pole nagu aegagi endasse süüvida, et pole aega sõnastada klaviatuuril neid mõtteid, mis peas tegelikult olemas on. Eelmise aastaga võrreldes on mul nädalas neli tundi rohkem anda ja see ka muidugi tähendab midagi, aga suurem aja- ja energiaröövel on see nö ümberõpe Narva Kolledžis, mis lõpptulemusena ongi sisuliselt üks raisatud aeg, aga kui korra sai alustatud, siis võiks ju muidugi ka paberi kätte saada. Praegu peaks mul käima esimest nädalat nõustamispraktika, aga selle peale pole ma veel mõtlema hakanud. Sel nädalal alustasin õpetajate digifotode alase koolitusega - otse loomulikult ei saanud ma gruppi täis ning seega ei saa ka töötasu lõpuks täismääras. Mitte et see oleks just ülemäära oluline, aga tahaks oma töö eest ikka tasustatud saada ju ka. Täna on meil kriisiplaani koostamise koolitus või nõupidamine või kuidas seda nüüd õigem oleks nimetadagi. Otse loomulikult olen ma ka kooli kriisikomisjonis. Ma üldse olen peaaegu igas komisjonis või kogus, mis meil iganes moodustatakse ja sugugi mitte sellepärast nagu ma hirmsasti sinna trügiks... Kuidagi on niimoodi välja kujunenud. Kes teeb, see peab jõudma lihtsalt!
Pärast seda nõupidamist või koosolekut või mis iganes see meil siin täna toimub, lähme U. kahekümneviiendat sünnipäeva mälestama ja homme õe eksämma 80.-le juubelile (ärge küsige, mis mul sinna asja...). Pühapäev on ka juba planeeritud - 12. klassi kontrolltööd ootavad juba teisipäevast alates parandamist...

Pildi panin pihta siit.