Mulle meeldis Justini raamat. Tegelikult ka. Minu arvates ei olnud tema eestlased "robotlikud aeglased alkohoolikud" nagu kirjutab Indigoaalane. Minu arvates on see raamat kirjutatud mõnusa enese- ja muidu irooniaga, aga mitte üleolevalt ega halvustavalt. Küllap sellised me mujalttulnuile tundumegi. Lugesin kogu raamatut väikse muigega suunurgas. Kõige esilekerkivamateks hetkedeks Eesti elu-olu ja eestlaste käsitlemisel selles raamatus olid minu jaoks hoopis meie külma talve ja (saksa) täpsust puudutavad kirjeldused.
Täpsus on minu arvateski väga oluline omadus inimese juures - näitab see ju eelkõige lugupidamist teiste inimeste suhtes. Täpsuse puudumine ja kokkulepetest mitte kinni pidamine on minu jaoks kasvatamatuse tunnuseks. Pole siis imestada, et mitte kuidagi ei taha minu hinnang meie direktor Tupitsa kohta tõusta, sest pole esimene kord, kus ta lihtsalt unustab või ignoreerib kokkuleppeid.
Täpsus on minu arvateski väga oluline omadus inimese juures - näitab see ju eelkõige lugupidamist teiste inimeste suhtes. Täpsuse puudumine ja kokkulepetest mitte kinni pidamine on minu jaoks kasvatamatuse tunnuseks. Pole siis imestada, et mitte kuidagi ei taha minu hinnang meie direktor Tupitsa kohta tõusta, sest pole esimene kord, kus ta lihtsalt unustab või ignoreerib kokkuleppeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar