Homme on matemaatika riigieksam. Ja enam ei saa mina küll midagi teha, ainult nemad - mu 7 vaprat või kuidas neid peaks nimetama. Erilise vaimuhiilguse ja kohusetundega neid enamasti küll õnnistatud pole, aga loodame parimat. Ega nende võimetel tegelikult midagi viga olegi - tublid üle keskmise noored inimesed kõik, kui ainult laiskusest (või kellel siis millest) poleks nii palju ja nii suuri lünki matemaatikatarkuse sisse tekkinud. Eks homme siis paistab - ühte tegelast pole konsultatsioonides kordagi näha olnud, kahte olen näinud korra, kahte kaks korda ja ülejäänud kaks klassifitseeruvad töötegijate kilda, kes tõepoolest on ülesandeid lahendanud ja kellel on sellega seoses ka küsimusi tekkinud. Noh, loodan siiralt, et ehk suudavad nad kõik end kuidagi üle 20-punkti läve upitada... Mõnel saab see küll raske olema. Vist.
Muudest asjadest ka pisut. polegi kirjutanud sellest, et M. tõi mulle kokkutulekuööl ära mu telefoni ja raamatu, mis
lahkuminekust saadik tema käes olid. Esmaspäeva õhtul käisin sõbranna juures juukseid lõikamas ning üllatuseks leidsin sissekäigu eest jõlkumast M.i, kes rääkis mulle kurba lugu, mis kõik tema telefoniga sel kahetsusväärsel päeval juhtunud oli ning palus uuesti minult telefoni laenuks... Ei uskunud ma muidugi sõnagi tema jutust, aga noh, oma vana telefoni ma võin talle ju laenata, eksole. Üldse ta vist kahetseb, et ta mu hülgas, kuigi ta ise ajab muidugi tagasi, et tema mind üldse ei hüljanudki. ("Sa põlgasid mu ära", ütlesin talle muu jutu sees kokkutulekul. "Mina ei põlanud sind ära", õiendas tema vastu. Aga saab's nüüd tema minu sõna vastu?!) Tegi juttu neist kokkutuleku piltidest, kus me kahekesi peal oleme, et ilusad pildid ikka ja... :) Mina teen aga kivinägu edasi ta juttude pääle- mis mõtet on nendel tema juttudel, kui ma ei saa nagunii uskuda ühtegi tema sõna.
Muudest asjadest ka pisut. polegi kirjutanud sellest, et M. tõi mulle kokkutulekuööl ära mu telefoni ja raamatu, mis
lahkuminekust saadik tema käes olid. Esmaspäeva õhtul käisin sõbranna juures juukseid lõikamas ning üllatuseks leidsin sissekäigu eest jõlkumast M.i, kes rääkis mulle kurba lugu, mis kõik tema telefoniga sel kahetsusväärsel päeval juhtunud oli ning palus uuesti minult telefoni laenuks... Ei uskunud ma muidugi sõnagi tema jutust, aga noh, oma vana telefoni ma võin talle ju laenata, eksole. Üldse ta vist kahetseb, et ta mu hülgas, kuigi ta ise ajab muidugi tagasi, et tema mind üldse ei hüljanudki. ("Sa põlgasid mu ära", ütlesin talle muu jutu sees kokkutulekul. "Mina ei põlanud sind ära", õiendas tema vastu. Aga saab's nüüd tema minu sõna vastu?!) Tegi juttu neist kokkutuleku piltidest, kus me kahekesi peal oleme, et ilusad pildid ikka ja... :) Mina teen aga kivinägu edasi ta juttude pääle- mis mõtet on nendel tema juttudel, kui ma ei saa nagunii uskuda ühtegi tema sõna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar