Järelpärimine üldtööaja kasutamise kohta Jõhvi Gümnaasiumi direktorile Ivo Tupitsale
1. Kas oled tuttav Eesti Haridustöötajate Liidu ja TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi koostöös läbi viidud uuringu "Õpetajate tööaeg ja tööülesanded" tulemustega? (Viide antud uuringu kokkuvõttele: http://www.ehl.org.ee/uuringu%20kv.htm )
2. Kui oled sellega tutvunud, siis kas Sul on põhjust selle uuringu tulemusi mitte usaldada ja kui, siis miks?
3. Kas on põhjust arvata, et Jõhvi Gümnaasiumi õpetajad on kuidagi laisemad või töötavad mingil muul põhjusel keskmiselt vähem, kui uuringuobjektiks olnud 1143 õpetajat?
4. Kui lähtuda selle uuringu tulemustest, siis keskmiselt töötab täiskohaga õpetaja talle kinnimakstava 35 nädalatunni asemel 50,1 tundi, so 15,1 tundi enam seadusega paika pandud üldtööaja määrast. I veerandis on 8 nädalat, seega keskmiselt täiskohaga õpetaja töötas I veerandi jooksul tasuta 8 x 15,1 = 120,8 tundi. Kui seda tasuta töötatud tundide
arvu vähendada isegi 4 KORDA, siis ikkagi jääb alles 120,8 : 4 = 30,2 tundi, mis on praktiliselt ühe terve nädala jagu tunde. Nende kokkuvõtete valguses, kas oleks kooli juhtkonnal, kes on loodetavasti huvitatud oma töötajatega õiglasest käitumisest, võimalik seda arvestada
koolivaheaegade töögraafikute koostamisel? Toon selle punkti juurde ära ka analüüsi enda konkreetsest töökoormusest I veerandil:
Mul on nädalas 28 ainetundi, mis tähendab ühte täiskohta (22 tundi) ja veel + 6 ületundi. See teeb minu üldtööajaks 35 tundi (täiskoha eest) + veel 6 antavat tundi (mida tasustatakse üldtööaja järgi, seega nendele tundidele mingit lisaaega ei lisandu). Kokku seega 41 üldtööaja tundi nädalas.
Tunniplaani kohaselt veedan ma koolimajas vähemalt:
esmaspäeval 5 tundi (8.00 - 13.00, kuigi tegelikult vähemalt 7.50 - 13.10)
teisipäeval 8,25 tundi (7.45 - 16.00) - varasem algus on tingitud korrapidamisest
kolmapäeval 8 tundi (8.00 - 16.00)
neljapäeval 6 tundi (11.00 - 17.00) - hilisem päeva lõpp on seotud järelvastamiste ajaga
reedel 6,5 tundi (9.00 - 15.30) - pärast tunde on konsultatsiooniaeg
Kokku seega: 5 + 8,25 + 8 + 6 + 6,5 = 33,75 tundi
Üldtööaega jääb seega järele 7,25 tundi tundide ettevalmistamiseks, tööde parandamiseks ja muudeks asjatoimetusteks, mis ei ole otseselt seotud tundidega, ehk ühe antava õppetunni kohta 7,25 : 26 = 0,28 tundi (16,7 minutit). Kui arvestada sisse 3 vaba tundi, siis pikeneb see aeg
5,2 minuti võrra, ehk ümardatult 22 minutit tunni kohta. Isegi tundide ettevalmistamisele kuluv aeg on tavaliselt pikem, seega tööde parandamine, koosolekutel istumine, aruannete täitmine toimub täielikult minu isiklikust ajast! Mis õigusega?
Tegin kokkuvõtte ka I veerandi jooksul toimunud kirjalikest töödest.
Võttes ühe töö parandamise keskmiseks ajaks gümnaasiumis 5 minutit ja põhikoolis 3 minutit (mis on ikka naeruväärselt vähe, sest siia hulka on ka arvestatud kõikide järeltööde kontrollimine ja tegelikult kulub aega rohkem), siis tulemused on järgmised:
10. b - 30 õpilast, 3 hindetulpa: 3 x 30 x 5 = 3 x 150 = 450 min
12. kl - 19 õpilast, 2,5 hindetulpa (üks töö oli väikesemahuline, loen selle poole eest): 2,5 x 5 x 19 = 2,5 x 95 = 237,5 min
9. kl - 18 õpilast, 5 hindetulpa: 5 x 18 x 3 = 5 x 54 = 270 min.
Kokku 957,3 minutit, mis teeb omakorda 15,96 tundi (sisuliselt 3 minutit alla 16 tunni). Nagu näha, pole ma arvutiõpetuse tööde parandamist üldse veel arvestanudki. Lisame siia 2 õppenõukogu, kokku vähemalt 3 tundi ja saame 19 tundi tööd, mis on tõestatult tehtud, aga mille eest sisuliselt mulle pole makstud. Usun, et selline tulemus kehtib kui mitte kõikide õpetajate, siis vähemalt enamuse suhtes. Seega võime ju lugeda, et ma olen 35-st koolivaheaja üldtööaja tunnist tõestatult eelnevalt ära töötanud 19, seega jääb järele 16 tundi, ehk 2 päeva ja 2 tundi.
5. Kollektiivlepingu sätete juurde: Kollektiivlepingu seaduse III peatükk "Kollektiivlepingu sõlmimine, kehtivus ja muutmine" §11 lg 5 väidab: "Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu." (Viide seadusele: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=185337 ) Ausalt öeldes ei jäta 15 aastat koolijuhina töötanud inimene, kes ei tunne tema valdkonda puudutavaid seadusi või ei vaevu neid üle vaatama sellele osundamise
korral (tuletan Sulle meelde, et ma informeerisin Sind hoolekogu koosolekul sellest seadusesättest juba varem, aga tundub, et Sa ei vaevunud seda tõsiselt võtma) eriti usaldusväärset muljet!
Jõhvi Gümnaasiumi kollektiivleping kirjutati alla 23.02.2003 ja kehtis kaks aastat, kuid kuna uut kollektiivlepingut pole senini sõlmitud, siis peavad pooled täitma olemasoleva kollektiivlepingu tingimusi.
Kollektiivlepingu peatükk 2 "Töö- ja puhkeaeg" alapunkti 2.4 teise punktina on sätestatud, et "Õpetajal on õigus kokkuleppel tööandjaga koolivaheaegadel enesetäiendamiseks, mis ei toimu koolimajas." Kokkulepe tähendab kahepoolset otsust, mis on mõlemalt poolt põhjendatud ja
millega mõlemad pooled on nõus. Siit küsimus: kas see on ikka kokkulepe või vähemalt, kus on kirjas, et muud kokkulepped on võimalikud, kui kõik õpetajad saavad meilitsi korralduse: "Osavõtt Jõhvi Gümnaasiumi töötajatele kohustuslik. Võimalike kokkulangevuste korral teiste
koolitustega kooskõlastada õppealajuhatajatega."?
6. Kollektiivlepingu peatükk 6 "Täiendkoolitus" punkt 6.1 sätestab (viited seadustele:Õpetajate koolituse raamnõuded https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12866316 ja Täiskasanute
koolituse seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12778179 ): "Tööandja ja töötajate esindaja koostavad töötajate kvalifikatsiooni tõstmise ja täiendõppe kava võttes aluseks pedagoogide kvalifikatsiooninõuded, kooli vajadused ja konkreetsete töötajate
kvalifikatsiooni ja selle tõstmise vajaduse."
Küsimus: kas koolivaheajal toimuvad koolitused on paika pandud koostöös töötajate esindajaga ja kui ei ole, siis miks?
7. Veel üks küsimus eelmise punkti juurde: kus on näha analüüs, mille järgi konkreetselt minu jaoks on just need koolitused vajalikud?
Arvamused ja ennustused ei lähe arvesse!
1. Kas oled tuttav Eesti Haridustöötajate Liidu ja TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi koostöös läbi viidud uuringu "Õpetajate tööaeg ja tööülesanded" tulemustega? (Viide antud uuringu kokkuvõttele: http://www.ehl.org.ee/uuringu%
2. Kui oled sellega tutvunud, siis kas Sul on põhjust selle uuringu tulemusi mitte usaldada ja kui, siis miks?
3. Kas on põhjust arvata, et Jõhvi Gümnaasiumi õpetajad on kuidagi laisemad või töötavad mingil muul põhjusel keskmiselt vähem, kui uuringuobjektiks olnud 1143 õpetajat?
4. Kui lähtuda selle uuringu tulemustest, siis keskmiselt töötab täiskohaga õpetaja talle kinnimakstava 35 nädalatunni asemel 50,1 tundi, so 15,1 tundi enam seadusega paika pandud üldtööaja määrast. I veerandis on 8 nädalat, seega keskmiselt täiskohaga õpetaja töötas I veerandi jooksul tasuta 8 x 15,1 = 120,8 tundi. Kui seda tasuta töötatud tundide
arvu vähendada isegi 4 KORDA, siis ikkagi jääb alles 120,8 : 4 = 30,2 tundi, mis on praktiliselt ühe terve nädala jagu tunde. Nende kokkuvõtete valguses, kas oleks kooli juhtkonnal, kes on loodetavasti huvitatud oma töötajatega õiglasest käitumisest, võimalik seda arvestada
koolivaheaegade töögraafikute koostamisel? Toon selle punkti juurde ära ka analüüsi enda konkreetsest töökoormusest I veerandil:
Mul on nädalas 28 ainetundi, mis tähendab ühte täiskohta (22 tundi) ja veel + 6 ületundi. See teeb minu üldtööajaks 35 tundi (täiskoha eest) + veel 6 antavat tundi (mida tasustatakse üldtööaja järgi, seega nendele tundidele mingit lisaaega ei lisandu). Kokku seega 41 üldtööaja tundi nädalas.
Tunniplaani kohaselt veedan ma koolimajas vähemalt:
esmaspäeval 5 tundi (8.00 - 13.00, kuigi tegelikult vähemalt 7.50 - 13.10)
teisipäeval 8,25 tundi (7.45 - 16.00) - varasem algus on tingitud korrapidamisest
kolmapäeval 8 tundi (8.00 - 16.00)
neljapäeval 6 tundi (11.00 - 17.00) - hilisem päeva lõpp on seotud järelvastamiste ajaga
reedel 6,5 tundi (9.00 - 15.30) - pärast tunde on konsultatsiooniaeg
Kokku seega: 5 + 8,25 + 8 + 6 + 6,5 = 33,75 tundi
Üldtööaega jääb seega järele 7,25 tundi tundide ettevalmistamiseks, tööde parandamiseks ja muudeks asjatoimetusteks, mis ei ole otseselt seotud tundidega, ehk ühe antava õppetunni kohta 7,25 : 26 = 0,28 tundi (16,7 minutit). Kui arvestada sisse 3 vaba tundi, siis pikeneb see aeg
5,2 minuti võrra, ehk ümardatult 22 minutit tunni kohta. Isegi tundide ettevalmistamisele kuluv aeg on tavaliselt pikem, seega tööde parandamine, koosolekutel istumine, aruannete täitmine toimub täielikult minu isiklikust ajast! Mis õigusega?
Tegin kokkuvõtte ka I veerandi jooksul toimunud kirjalikest töödest.
Võttes ühe töö parandamise keskmiseks ajaks gümnaasiumis 5 minutit ja põhikoolis 3 minutit (mis on ikka naeruväärselt vähe, sest siia hulka on ka arvestatud kõikide järeltööde kontrollimine ja tegelikult kulub aega rohkem), siis tulemused on järgmised:
10. b - 30 õpilast, 3 hindetulpa: 3 x 30 x 5 = 3 x 150 = 450 min
12. kl - 19 õpilast, 2,5 hindetulpa (üks töö oli väikesemahuline, loen selle poole eest): 2,5 x 5 x 19 = 2,5 x 95 = 237,5 min
9. kl - 18 õpilast, 5 hindetulpa: 5 x 18 x 3 = 5 x 54 = 270 min.
Kokku 957,3 minutit, mis teeb omakorda 15,96 tundi (sisuliselt 3 minutit alla 16 tunni). Nagu näha, pole ma arvutiõpetuse tööde parandamist üldse veel arvestanudki. Lisame siia 2 õppenõukogu, kokku vähemalt 3 tundi ja saame 19 tundi tööd, mis on tõestatult tehtud, aga mille eest sisuliselt mulle pole makstud. Usun, et selline tulemus kehtib kui mitte kõikide õpetajate, siis vähemalt enamuse suhtes. Seega võime ju lugeda, et ma olen 35-st koolivaheaja üldtööaja tunnist tõestatult eelnevalt ära töötanud 19, seega jääb järele 16 tundi, ehk 2 päeva ja 2 tundi.
5. Kollektiivlepingu sätete juurde: Kollektiivlepingu seaduse III peatükk "Kollektiivlepingu sõlmimine, kehtivus ja muutmine" §11 lg 5 väidab: "Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu." (Viide seadusele: https://www.riigiteataja.ee/
korral (tuletan Sulle meelde, et ma informeerisin Sind hoolekogu koosolekul sellest seadusesättest juba varem, aga tundub, et Sa ei vaevunud seda tõsiselt võtma) eriti usaldusväärset muljet!
Jõhvi Gümnaasiumi kollektiivleping kirjutati alla 23.02.2003 ja kehtis kaks aastat, kuid kuna uut kollektiivlepingut pole senini sõlmitud, siis peavad pooled täitma olemasoleva kollektiivlepingu tingimusi.
Kollektiivlepingu peatükk 2 "Töö- ja puhkeaeg" alapunkti 2.4 teise punktina on sätestatud, et "Õpetajal on õigus kokkuleppel tööandjaga koolivaheaegadel enesetäiendamiseks, mis ei toimu koolimajas." Kokkulepe tähendab kahepoolset otsust, mis on mõlemalt poolt põhjendatud ja
millega mõlemad pooled on nõus. Siit küsimus: kas see on ikka kokkulepe või vähemalt, kus on kirjas, et muud kokkulepped on võimalikud, kui kõik õpetajad saavad meilitsi korralduse: "Osavõtt Jõhvi Gümnaasiumi töötajatele kohustuslik. Võimalike kokkulangevuste korral teiste
koolitustega kooskõlastada õppealajuhatajatega."?
6. Kollektiivlepingu peatükk 6 "Täiendkoolitus" punkt 6.1 sätestab (viited seadustele:Õpetajate koolituse raamnõuded https://www.riigiteataja.ee/
koolituse seadus https://www.riigiteataja.ee/
kvalifikatsiooni ja selle tõstmise vajaduse."
Küsimus: kas koolivaheajal toimuvad koolitused on paika pandud koostöös töötajate esindajaga ja kui ei ole, siis miks?
7. Veel üks küsimus eelmise punkti juurde: kus on näha analüüs, mille järgi konkreetselt minu jaoks on just need koolitused vajalikud?
Arvamused ja ennustused ei lähe arvesse!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar