Joo, sõber, joo!...

Ninataga alustas mõttevahetust alkoholi teemal, Hundi ulg võttis sõnal sabast ja Ninataga tahtis veel kord oma seisukohta teistele maha müüa. Ka Duhh ütles sõna sekka ja terve hulk teisi veel kommentaariumites. No mis siis ikka, mina ka - mina ikka ka!
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis minu emapoolne vanaisa oli joodik. Selline, kes muidu vehkis hirmsasti tööd rabada ja oli hinnatud vokimeister, aga kui jooma kukkus, siis kadus mõistus täiega peast. Nii ma olen kuulnud. Olen kuulnud ka seda, et lõpuks ta viinasurma suri, kuigi keegi omastest päris täpselt ei tea, kuidas see surm tal saabus ja need kes teavad, ei räägi. Suri noore mehena, polnud mu teadagi 50 aastatki elanud.
Üks minu kahest tädist armastas ka väga käia restoranides (Tallinna proua ikkagi) pidutsemas ning peod olla olnud ikka vingemast vingemad. Aga kui oli vaja tööle minna, oli tädi alati platsis - peo panemise tõttu ei jäänud ükski kord tööle minemata! Vot selline tädi, rahu tema põrmule!
Ja siis on mul veel suguvõsas selle karske tädi joodikuks läinud tütar, kes on praegu 53 ja oma eluga absoluutselt metsas. No tema on ikka selline joodik, kes satub tsüklisse ja ei pea töökohta ning kui ta veel Tallinnas elas, siis Wismariski teda mitu korda turgutatud.
Seega geenides peaks mul see liin nagu jooksma küll... Ega ma pitsi ei sülita ka, aga näiteks mitte kunagi, ka oma tormilise nooruse jooksul pole ma suutnud ennast mälukasse juua. Täitsa ausalt! Aja möödudes on ainult maitse alkoholi suhtes väga palju muutunud. Kunagi sai limpsitud likööre, siis mingil hetkel oli meil sõbrannaga iiri kohvi periood, siis veini-juustu-viinamarjaperiood, siis brändiperiood ja nüüd juba paar aastakest tume rumm cocaga. Mõned suvised purgisiidri- ja kaktuse-sidruni-zipiperioodid sinna vahele. Mõnikord pingelisel töönädalal segan endale õhtul ühe rummikoksi. Mõnikord kaks. Mõnikord ei võta mitu kuud tilkagi alkoholi suu sissegi - lihtsalt pole tuju ja ei taha. Niimoodi siis.
Miks ma sellest kõigest siin heietangi? Mulle lihtsalt käis närvidele Ninataga seisukohavõtt - ta on oma arvamustes nii kitsarinnaline! Eksisteerib ainult tema arvamus ja vale arvamus! Ja see alkoteemaline postitus paistis mulle nii eneseupitamisena - näete mina olen TARK, sest ei joo; ma olen teist, joodikutest ikka palju TARGEM! Noojah. Tegelikult Ninataga pole mulle just ülemäära targa või intelligentse inimese muljet kunagi oma postituste põhjal jätnud. Pilte ta, tõsi küll, oskab teha.

Pildi pätsasin siit.