Kui ronida piisavalt kõrgele, jääb maapind kaugele maha...
Kitsas maaviir ulatub kaugele merre...
Sajandeid on kaugelt tulijate ja kaugele minejate pilgud olnud selle majaka tules kinni, sajandeid on hoolsad käed hoidnud tule põlemas... Tuli paistab kaugele üle mere.
Jaaniöö hakul loojub minu lapsepõlvekodus päike kaugele läänekaarde, samasse suunda viib kõrgepingeliin elektrit - et ka sealpool oleks inimestel kodudes valge, et külmkapid suriseksid ja elektripliitidel valmiks hommikusöök. Seal, kusagil kaugel.
Teised kauguste otsijad.
7 kommentaari:
Mullemeeldib see kitsas maaviirg :)
Viimane pilt koos jutuga on nii igavesti äge. Elektripliidil särisevad praemunad ... aaah.
Ohh, jaaniöö - see polegi enam ju kaugel.
ka mina olen seal kõrgel tornis taeva ja maa piiri käinud piidlemas.
silmapiiri pilt ongi selline , oeh, seal ta on, kaunis ja kauge :)
Mõelda vaid, Eestimaa oma väiksuses võlub sellega, et ma polegi kõikjal kodumaa nurkades käinud.
Väike, aga ometi suur, peavad need kaunimad kohad nii kaugel olema...
Hea seeria. Viimane pilt on selles teemas päris originaalne aga sellised vaated nagu teisel pildil meeldivad ülekõige :)
Mielenkiintoisia kuvakulmia kuvissasi. Vanha rakennus on erikoisen kaunis.
Postita kommentaar