Olen juba nädal aega haige. Täpselt nädala eest hakkasin tundma, et mingi tõbi hiilib vaikselt organismi ja täna võin raporteerida, et loodetavasti on halvem juba selja taga. Loodetavasti! Selline imelik haigus - nii paha on olla kogu aeg, et midagi hullu! Ja pea valutab kogu aeg. Kõige hullem oli kolmapäev - haiguse madalseis kattus kogemata mu raskeima päevaga. Andsin hambad ristis ära kõik oma 8 tundi, vahepeal küll oli selline tunne, et olin poolkoomas, aga mul isegi ei tulnud pähe minna ülemustelt kerjama poolikut tööpäeva. Alles täna hakkasin sellele tagantjärgi mõtlema, et küll ma ikka olin loll. Endal peaaegu kangelassurm silme ees. Oeh! Õnneks oli täna hommikul enesetunne pisut parem, kuigi mingi lõunaks oli kehv enesetunne tagasi, aga see annab vähemalt lootust, et ehk lõpuks...Pilt on pärit siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar