Universumi küljest lahti...

Eile Tallinnast kodu poole sõites mõtlesin oma eilsele rollile koolipsühholoogi asendajana. Mõtlesin, et äkki on mind siiski kooli vaja, äkki kool ongi ikkagi see õige koht minu jaoks. Täna hommikuks on see tunne küll taas kadunud ning tunnen ennast sama pidetuna kui juba mitu aega varem. See omaaegne atesteerimisjama raputas mu kogu mu tuntud ja turvalise kooliuniversumi küljest lahti. Nii olen ma juba üle kahe aasta hulpinud saamata ise ka aru, kuhu või kelle juurde ma kuulun. Maslow vajaduste püramiidis on mul täitmata just kuulumisvajaduse koht ja see tähendab, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseni on suhteliselt raske jõuda.