Otsekohesus on selline isiksuseomadus, mis inimestele ei meeldi. Nad ütlevad küll, et nad eelistavad otsekohesust selja taga susimisele ja pugemisele, aga tegelikult - ega ei eelista ikka küll. Mina olen otsekohene inimene. Ja sirgjooneline. Seega siis pole ma just kõige meeldivam inimene?
Kuidas selle kriitikaga nüüd ongi? Konstruktiivne kriitika viib edasi, nii öeldakse. Aga konstruktiivne kriitika teeb samamoodi haiget kui destruktiivne kriitika ning enamasti ei tee inimesed neil esimese hooga üldse vahet. Kas siis peaks kritiseerimisest üldse loobuma? Kas peaks selle nimel, et suurema osa inimeste silmis olla "meeldiv inimene", loobuma oma arvamuse väljaütlemisest? Hämmastav, kui vähesed inimesed julgevad tegelikult välja öelda seda "oma arvamust". Miks? Mida nad kardavad? Kardavad olla "ebameeldivad inimesed"?
esmaspäev, 4. juuli 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar